Tallinna Spordiliit
Ülesanded Põhikiri Juhatus Liikmed Üritused Pildigalerii Kontakt Foorum Koolitused

Juhtimine



IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

19. Liidu juhtorganid on Liidu üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek), Liidu juhatus (edaspidi juhatus) ja Liidu esimees (edaspidi esimees). Liidul on revisjonikomisjon. Juhatuse otsusel võib moodustada lisaks muid Liidu organeid - sektsioone, toimkondi vms.

20. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete esindajatest koosnev üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal aga juhatus. Korralised üldkoosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul. Üldkoosolekul võivad osaleda:

1) hääleõigusega - lihtkirjaliku volikirja alusel üks hääleõiguslik esindaja iga Liidu liikme kohta;
2) hääletamise õiguseta – toetajaliikmed, revisjonikomisjoni liikmed ja kutsutud külalised.

21.  Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse omal initsiatiivil või 30 päeva jooksul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest või 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
 
22. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb ära näidata üldkoosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.

23. Üldkoosoleku pädevus.
Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või Liidu muu organi pädevusse, sealhulgas:

1) põhikirja vastuvõtmine ning muutmine vastavalt vajadusele ja kehtivale seadusandlusele;
2) eesmärgi muutmine;
3) revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine;
4) majandusaasta aruande (raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande) kinnitamine;
5) juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
6) juhatuse liikmete arvu kehtestamine, revisjonikomisjoni liikmete arvu, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
7) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;
8) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
9) Liidu lõpetamise otsustamine.

24. Üldkoosolekut juhatab Liidu esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastu võetud reglemendi järgi. Kui ka üks üldkoosolekus osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.

25. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget.  Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid kui üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik liikmed. Kui Liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud Liidu liikmele.
Igal üldkoosolekul esindatud Liidu liikmel on hääletamisel üks hääl.

26. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.  Liidu liikme esindaja, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Nimetatud Liidu liikmete esindajate hääli ei arvestata esindatuse määramisel. Üldkoosoleku poolt Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

27. Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult  Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. 

28. Kohus võib Liidu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

29. Juhatus.
Juhatus on Liidu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kes juhib Liidu tegevust vastavalt käesolevale põhikirjale üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatuse liikmete minimaalarv on kolm. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Vähemalt pooled Liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

30. Juhatuse liikmete määramisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekus osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhatuse üheks liikmeks on esimees, kes korraldab juhatuse tegevust. Esimees valitakse teistest liikmetest eraldi. Esimehe valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekus osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav esimees jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus osalenud Liidu liikmete esindajate häälest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.

31. Juhatus valib oma liikmete seast aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud esimees (tema äraolekul aseesimees) kes esindab Liitu ainuisikuliselt. Esimehel (tema äraolekul aseesimehel) on korralduste andmise õigus.

32. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel  määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni järgneva üldkoosoleku poolt. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

33. Juhatuse pädevusse kuulub:

1) liikmete vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja -arvamise, soodustustest ilmajätmise, liikmelisuse ajutise peatamise küsimuste otsustamine, Liidu liikmete registri pidamine;
2) arengukavade ja eelarvete kinnitamine;
3) raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
4) majandusaasta aruande esitamine üldkogule;
5) Liidu igapäevase tegevuse korraldamiseks ja asjaajamiseks peasekretäri ametikoha moodustamine, peasekretäriga töölepingu sõlmimine, pädevuse ja vastutuse määramine, töölepingu lõpetamine;
6) nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandus-tegevuse raamidest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
6.1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
6.2) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamaine;
6.3) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
6.4) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
6.5) laenude andmine ja võlakohustuste tasumine;
6.6) Liidu kinnisvara võõrandamise, rentimise, pantimise, laenamise, tasuta ajutiseks kasutamiseks andmise otsustamine;
7) stipendiumide määramine;
8) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

34.  Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuseid võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutab alla esimees, või koosoleku juhataja ning protokollija.

35. Juhatuse või muu organi liikme vastutus.
Juhatuse, samuti muu organi liikmed, vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse või muu organi liige vabaneb vastutusest juhul kui tema poolt esitatud eriarvamus on fikseeritud juhatuse koosoleku protokollis või ta puudub mõjuval põhjusel koosolekust.

36. Liidu esimees.
Liidu esimees (tema äraolekul aseesimees) korraldab juhatuse tööd ja esindab Liitu volituseta.

37. Järelevalvet Liidu teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Liidu järelevalveorgan on revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon viib läbi Liidu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoni kohta aruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Revisjonikomisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed.


Uudised
 
   
Kevadkoolitus ja TSL üldkoosolek Jänedal
 

Foorum
 
   
spordikool
Treeneri pearaha
 
  © 2003 Tallinna Spordiliit by HansaNet